Chimborazo, normal route

Tüüp:

Kõrgalpinism (kõrgused üle 6000 m)

Tipu kõrgus meetrites:

6310

Raskuskategooria:

Piirkond:

Ecuador, Andid

Marsruudi alustamise kuupäev:

10.06.2009

Marsruudi lõpetamise kuupäev:

15.06.2009

Osavõtjate arv:

Retke osalejad:

Mikk Ga¹kov (Jõudis kõrgusele: 6225m)
Hendrik Proosa (Jõudis kõrgusele: 6100m)
Kairi Kiik (Jõudis kõrgusele: 6000m)

Raskuskategooria grupi hinnangu järgi:

Marsruudi iseloom:

Lumi-jää

Marsruudi kõrgustevahe meetrites:

1500 meetrit

Ilmastikutingimused marsruudi läbimise ajal:

Esimestel päevadel ilm udune ja pealelõunati suur lumesadu (enne harjale pürgimist). Esimesel aklimatitõusul harjale (~5500m) ilm ilus ja päikseline. Esimest korda harjalt tipule tõusul oli ilm öösel väga tuuline ja külm (teist korda mina tippu enam ei proovinud).

Kommentaarid:

Plaan oli ronida Ecuadori kõrgeima tipu otsa: Chimborazo 6310m. Samas oli see tehniliselt suhteliselt lihtne ning hea võimalus esimese üle 6000m mäemaršruuti proovimiseks.
Alustasime aeglaselt, et võimalikult palju oleks aega kõrgusega harjuda. Bussiga sõitsime rahvuspargi sissepääsuni 4500m ( pilt teekonna algusest), natuke kõrgemal tegime juba esimese laagri ( umbes täpselt lumepiiril). Järgmisel päeval matkasime Carrelli hütini (4850m ), sinnani viis ka autotee. Edasi läks jalgrada Whymperi hütini (5000m ) - sinnamaani käis väga palju inimesi. Enamus sõitsid autodega Carrelli hütini, kõndisid Whymperi hütini, jõid teed ja läksid alla tagasi. Meie samal päeval panime laagri Whymperi hütist mõnikümmend meetrit kõrgemal lamedamale platsile kust läks edasi juba järsem tõus harjale.
Järgmisel hommikul tegime aklimatt tõusu ilma varustuseta harjale (5500m ). Tehniliselt oli lihtne, ainult sammumine. Allatulekuga jäime natuke hilja peale, sest sulaga hakkasid kivid harjalt veerema, kuid kõik läks õnneks. Edaspidi püüdsime seda viga vältida.
13. juuni varahommikul alustasime täisvarustusega tõusu harjale (et laager võimalikult kõrgele viia ). Enamasti käidi tippu Whymperi hütist (öösel alustati ning hommikuks alla). Arvasime, et taoline retk oleks liialt raske, seega otsustasime, et meie proovime tippule harjalt alustades (õigesti otsustasime).
Laagrikoht harjal oli väga hea, jäi natuke harja varju nii et tuul peale ei käinud ning ilusad vaated nii tipule kui ka ümberkaudsele maastikule.
13. juuni öösel vastu 14.-ndat. tegime esimese tipukatse. Alustasime umbes kell 01:00. Öö oli selge, tuul äärmiselt tugev ja temperatuur madal (juuni olevatki kõige tuulisem ja külmem aeg Chimborazol). Vaikselt sammusime üles. Kohati oli tuul harjalt kogu lume puhunud nii et oli tarvidus kirka abil mööda jäätunud harja ülespoole ronida (kuid mitte väga pikalt). Jõudsime umbes 6000m, mil otsustasime tuule ja eriti külma pärast tagasi pöörduda (eelkõige just minu pärast ning see kõrgus jäigi minule maksimaalseks).
Päeva veetsime laagris ning järgmine öö (seekord otsustati küll rohkem hommikupoole minna) proovisid teised uuesti. Mina enam ei proovinud (varustus ei olnud piisavalt hea ei tuule ega külma vastu, oleks teisi uuel tipukatsel lihtsalt aeglustanud). Jõud oli ka otsa saamas. Kahjuks ei jõudnud keegi meist tippu. Mikk jõudis kõige kaugemale (kuigi tal olid auklikud saapad, katkised õhukesest riidest püksid ning vakstujope), Chimborazo madalamale tipule ~6225m. Aga ta oli teel päikseprillid kaotanud, nii et pidi temagi enne lõppu tagasi pöörduma.
Kui Hendrik ja Mikk olid tagasi, sõime ja suundusime kohe alla (et lumi sulama ei hakkaks). Samal päeval jõudsime juba lähimasse suuremasse linna, Riobambasse.

Ekspeditsiooni nimetus:

Ecuador `09