4) 20. juuli 2003
6) 1-alpinism, tehniline klass
7) Kaukasuse peaahelik, Keskkaukasus
8) Tju -Tju 2. Läänetipp mööda lõunaribi
“Kristalne” (“Hrustallik”)
9) Priit Rooden + Priit Joosu
10) 3B
11) 4420 m
12) P.R.: Hommikul oli ilm selge ja tipp ning marsruut olid
väga hästi nähtavad. Päeva peale kogunesid pilved ja
tipu osa mattus pilvedesse. Tipus oli juba nähtavaus kehva ja õige
laskumistee valimine osutus selle tõttu ekslikuks.
13) P.R.: ~1000 m.
14) 3B
15) P.R.: Alpilaagrist Ullu - Tau minna ”Taevalike ööbimiskohtadeni”
või tõusta veelgi kõrgmale päris lääne
Tju-Tju liustiku moreenivallile, kuhu ka me telgi püsti panime. Soovisime
olla võimalikult lähedal marsruudi alguspunktile, et ei peaks
hommikul suurt tõusu võtma enne marsruuti.
Seal laagris olnud teistelt alpinistidelt saime teada, et marsruudil
on palju nõrgjääd, mis praod ja pliidi väga libedaks
teeb ja tuleb kassidega kaljut ronida. Ning sedagi, et marsruudi algus
on keeruline ja peab täpselt minema, et üles jõuda, muidu
läheb raskeks ronimiseks; nemad olid seda teinud ja mingist kõrval
asuvat pragu asunud frendidega ronima ja pannud algusega kõvasti
mööda.
Marsruudile pidime kaasa võtma ka raadiosaatja mille saime
5A marsruuti lõpetava sideme jälgimisgrupilt. Ronijad jäid
seinale ööbima 1 köis enne järsema osa lõppu.
Raadiosaatjaga pidime alpilaagriga ühendust võtma järgmistel
aegadel: 7:50, 10:30, 12:00, 14:50, 18:50, 21:00 ja siis kui veel marsruudil
oleme iga täistund. Radistiks hakkasin mina kuna mul suurem kott kuhu
seda panna.
Marsruudi algus (kell oli siis ca 6:00) tundus väga raske
ja marsruudile peale saamine pea võimatu. Vaatlesime seina all liustikul
põhjalikult kus see marsruut ikka peaks minema aga selgusele ei
jõudnudki. Kohalik päästetööde ülem Kim
Kirillõts ütles enne marsruudile lubamist muiates, et võime
sattuda viiestele seintele. Kuna täpsemat, kui alpilaagris marsruudi
kirjeldust hankida polnud võimalik ja instruktoreid meiega kaasa
ei tulnud, siis ei osanud koheselt õiget marsruuti. Algus punkti
pidime mitmel korral muutma, sest ronimisest ei tulnud midagi välja,
kui pliidid on tugevalt väljapoole kaldu ja negatiivsed nurgad pea
kohal.
Samuti luhtus üks üritus, kus olime jõudnud üle
poole köie jagu ronida ja pidime uuesti alla tulema, kuid siis jäi
köis prakku kinni ja selle kätte saamiseks tuli ülese ronida.
Olime piinlikus olukorras, kui raadiosidet meenutavaks kellaks kaasa võetud
äratuskell märku andis peatsest ühendusest laagriga ja meie
oleme ikka veel marsruudi alguses.
Sellest saime innustust ja peale ühendust leidsime õige
marsruudi üles.
Joosu ronis ees ja pani tugi köie ja saime esimesest ehamatusest
üle ja edasi otsisime instruktorite jooniste järgi olevaid kohti
ja naeltega tähistatud kontrollpunkte.
Leidsime need üles ja olime veendumusel et nüüd läheb
kõik õieti. Marsruudil oligi kalju kaetud kohati nõrgjääga
ja seal pidigi kassidega ronima kaljut.
Ühe suure pliidi peal tuli teha pätti, et ulatuks kinni võtma
nukkidest ja naelast, mis kõrgemal seinal oli. Nii ma siis Joosut
upitasin, kuni ta sai ennast enesejulgestusse panna. Joosu pani tugi köie
ja ma shumaaritasin üles. Kuid eelnevalt jaama tegemisel oli Joosul
üks friend käest pudenenud ja kukkunud eemale kalju nukile õnneks
jäi seisma 5cm servast tõin selle ära.
Jõudes kontrolltuurini ja võttes eelmise grupi kirja
sealt nägime, et oleme kõigest paarkümmend minutit maas
nende ajast, kuid arvestades seda, et alguses läks aega kõvasti
seinale saamisega, siis oli olukord rahuldav ja meeleolu tõusis
kohe. Tegime väikese suupiste ja liikusime edasi tipu suunas.
Pärast kontrolltuuri on ees suuremat sorti kaldus terrass rusuga
kaetud. Terrassi üleval servas aga sisenurk, mis on marsruudi võtmelõik.
Tegemist on keerulise kohaga kuhu on raske julgestust teha. Sinna soovitan
kindlasti kaljunaelu, klemmidele ja friendidele on raske kohta leida. Tegemist
on pudedast kivimiga ja ülevalt kukkunud kivid on kõik nukid
maha löönud.
Et oleks võimalik kuhugi toetada ja saaks ronida tuli alla panna
kassid. Sain teha küllaltki kehvadesse oludesse punkti ja sealt Joosut
julgestada. Kes läks kasside krõbinaga nurka surudes ja suure
ähkimisega üles oli kõva pingutus. Õnneks oli vahepeal
ka jäetud seina kalju nael mida kasutada sai. Natuke üleval pool
kuulsin hääli, .. siit ei tahaks nüüd küll alla
sadada... äh-puhh. Tegemist oli võtme lõiguga ja seda
ta oli. Pärast alt shumaariga üles tulles paistis see tõsine
ronimine olema. Tubli töö Joosu.
Varsti pärast võtmelõiku hakkab paistma Kristall
sandarm. Marsruut läks sandarmist vasakult ja siis pööre
paremale mäeküljele vindiga ümber kontraforssi otsa üles
üle kuluaari harjale ja sealt tippu. sama rada mis 2A. Paraku ei osanud
otsustada millisest kuluaarist peaks tõusma harjale ja sealt läks
palju kuluaarikesi. Tulemus oli see et pidime jääpuure panema
ja julgestama ning liikuma tippu harjast madalamal. Seal tuli ronida mis
me aega ka raiskas, keerasime harjale liiga hilja see oli vahetult enne
tippu.
Tipus oli ilm väga kehv ja me ei näinud kus on teised Tju-Tju
tipud.
Tipus olime kell 15:50. Tipukiri samast päevast 23 inimest mööda
2A marsruuti Tju - Tju 2. lääne tipp. Töö tehtud, nüüd
on mööda 2A marsruuti alla ja see on lumehari liustikule.
Süües ja juues ning tipukirja kirjutades aga ei pööranud
tähelepanu sellele, et me ei jälginud kuhu poole harjal me liikuma
peame. Joosu oli seda marsruuti mööda käinud Tju - Tju tipus
ja asi pidi olema lihtne.
Hakkasime laskuma. Ilm oli pilves ja me ei aimanudki et me liigume
vales suunas ja 2A on saanud 3A. Liikusime lääne asemel itta.
Võtsime ära ka järgnevad Tju - Tju tipud Kesk-, Pea-,
Idatipp. Kuskil keskel saime aru, et asi on jama sellel 2A marsruudil ei
tohiks selliseid elemente küll sees olla. Kahes kohas tuli tülhverdada.
Klemmid ja julgestusvahendid olime tipus kotti pannud ja neid ei kasutanud
ronisime vabalt ümber nuki julgestust tehes. Olles kõik Tipud
läbi roninud ja jäänud oli laskumine kurule. Seda osa me
ei teadnud ja osanud arvata, mis seal ees ootab. harjal olles oli mõtte
minna kuluaari mööda alla aga seal tundus see liig riskantne,
kuna ei olnud veel täit kindlust selles, kummale poole mäge siis
me laskuksime. Homme on laagrist lahkumine ja buss ootab kell 12:00 oru
alguses. Öö peale jääda ei saa.
Kell oli umbes 20:00 kui olime kõik tipud läbi roninud
ja liikusime lumiseid terrasse pidi mööda mää lõuna
külge allapoole ja all paistis aeg-ajalt liustik ja läänepool
seinal suur lumekuluaar, kust kindlasti saab alla. Liikusime sinna suunas
peakohal olid juba seinad ja leidsime tülhvri tegemise köied.
Ju siit siis mõni 5`ne marsruut alla tuleb. Tülhverdasime ennast
alla järjekordsele terrassile ja sealt oli kuluaar vaid hüppe
kaugusel. Kuluaarist alla minek oli lihtne kuigi vahepeal paistis kuluaar
järsult kukkuv ja me polnud kindel, et seal niisama alla saab. Kuivema
soojema aastaga vast ongi seal kalju sein vahel aga nüüd oli
see järsk lumesein, mis oli küllalt tihe meid kinni pidamaks.
Alla jõudsime kiirelt ja olime telgi juures vahetult enne järjekordset
raadio seanssi laagriga 21:00. Teised seal telkijad olid meie ronimist
päeval jälginud ja nägid kuidas me tipu all vea tegime ja
olid kursis sellega, et liigume 3A marsruudilt alla. Igatahes kuum tee
meid ootas ja tunne oli hea. Kuigi meil laskumine valesti läks.
Järgnes asjade pakkimine ja kell 22 pimedas asusime teele alpilaagrisse,
et jõuaks bussile, mis meid oru suu juures järgmisel päeval
ootab. Laagrisse tagasi jõudsime kell 2.
Ullu Tau alpilaagri koduleheküljelt saadav info marsruudi
kohta:
http://ullutau.nm.ru/mounts/routes/tutu/mount_tutu.htm
http://ullutau.nm.ru/mounts/routes/tutu/routes_hrustalik.html
16) 4 - kombineeritud marsruut (kalju + lumi-jää).